Nagu tőunimigi ütleb, on nad pärit Prantsusmaalt Pürenee mäestikust. Tegu on väga vana tőuga, arvatavasti on ta vähemalt 3000 aastat esinenud koeratőug. Oma kodumaal kasutati neid eelkőige lammaste karjatamisel. Tänapäeval peetakse teda nii teenistus- kui ka seltsikoerana.
Pürenee lambakoera tüüpe on kaks - pikakarvaline ja siledakoonuline.
Siledakoonuline pürenee lambakoer eksisteeris peaasjalikult Püreneede eelmäestikus, kus ta oli „veisekasvatajate ja veiseajajate hulgas väga kõrgelt hinnatud“, nagu oma aastaraamatus aastal 1927 märkis Bernard Sénac-Lagrange. Tema iseloomulikud tunnused, millede tõttu ta erineb
teistest pürenee lambakoera-tüüpidest, viisid omakorda iseseisva tõustandardi lisa sisseseadmisele 1920ndatel aastatel.
Pürenee lambakoer on iseloomult ja olemuselt väga elav, aktiivne ja energiline ning töökas. Vőőraste suhtes on ta umbusklik, reserveeritud, kuid oma perekonnale truu, kiindunud ja ustav, ta on ideaalne töökoer. Sobib aktiivsele inimesele, kes pakub talle ülesandeid ja kasutab tema loomupäraseid vőimeid.
Pürenee lambakoeri on kahte tüüpi, pikakarvalised ja lühikarvalised, kuid esineb ka poolpika karvkattega Pürenee lambakoeri. Karvastiku värvused on hallid, fawne, merle, brindel ja harva must. Nende turjakőrgus on 40-52 cm, kaal 7-15 kg.
Tõustandard
PÄRITOLU: Prantsusmaa
KASUTUS: Karjakoer
FCI KLASSIFIKATSIOON:
Rühm 1
Lamba- ja karjakoerad (välja arvatud šveitsi alpi karjakoerad).
Alarühm 1
Lambakoerad.
Töökatsetega
ÜLDMULJE:
Lühikarvalise näo-osaga pürenee lambakoerast jääb põhilistes tunnusjoontes samasugune üldmulje kui
pikakarvalisest pürenee lambakoerast.
OLULISED PROPORTSIOONID:
• Koljuosa on ligikaudu sama lai kui on selle pikkus.
• Koonuosa on veidi lühem koljuosast, kuid samas pikem kui pikakarvalisel või poolpikakarvalisel pürenee
lambakoeral.
• Kere pikkus vastab ligikaudu selle kõrgusele.
• Küünarnukid asuvad maapinnast veidi kõrgemal kui pool turjakõrgust.
KÄITUMINE / ISELOOM :
See koer on elav, hästi juhitav, mõnikord võõraste suhtes ka umbusklik.
PEA:
Kaetud lühikese, peene karvaga (sellest tuleneb ka piltlik nimetus „lühikarvalise näoga“). Koon on veidi pikem kui pikakarvalisel või poolpikakarvalisel pürenee lambakoeral.
KERE:
Mõnevõrra lühem kui pikakarvalisel pürenee lambakoeral; ta on ligilähedaselt ruudukujulise formaadiga.
JÄSEMED
Jäsemed on siledakarvalised, kerge narmastusega esijalgadel ja pükstega tagajalgadel.
Käpad on niisama tihedalt suletud ja hästi kumerdunud varvastega, nagu ka pikakarvalisel pürenee lambakoeral. Sellel tõuvariatsioonil on liigesenurgad avatumad.
KARVKATE :
Kogu kerel on karv poolpikk või lühem. Kõige pikem on karv kaelal ja turja piirkonnas (6 – 7 cm) ning samuti selja keskjoonel ( 4 – 5 cm).
LIIKUMINE:
Lühikarvalise koonuosaga pürenee lambakoeral on liikumisel pikakarvalisega võrreldes veidi väiksema
ulatusega sammupikkus.
SUURUS :
Isased : 40 cm kuni 54 cm.
Emased : 40 cm kuni 52 cm.
Tagasi
