Küsimus:
Minul on mure siis järgmine...
Mul on 1,8 kuud vana Yorkshire terjer. Ta oli siiamaani minu jaoks täiesti normaalse käitumisega koer. Ma ei pidanud seda probleemiks kui ta mulle tervitades peale püüdis hüpata, lisaks veel, et ta võis süüa siis kui tahtis.. Normaalne oli ka see, et koer magas minuga ühes voodis. Normaalseks pidasin ka seda, et koeraga jalutama minnes võis tema minu ees kõndida ja sikutada, sest mulle tundus, et koer peab ju saama kõike nuusutada ja uudistada :).
Ühel hetkel hakkas mulle aga närvidele käima see, et koguaeg ta sikutas mind, kõrval ei kõndinud. külaliste ja minu peale hüppas ja kargles, tõi oma mänguasju. Laste peale on kah vahetevahel näidanud välja võimu kergelt näksates ja ehmatades pisikesi. Nüüd siis peaaegu aasta aega hiljem otsustasin, et see kõik peab muutuma.
Omal on perre tulemas pisibeebi ja tunnen, et rollid peavad lihtsalt vahetuma. Lugesin läbi "Koerakuulaja" raamatu ja olen pehmelt öeldes šokeeritud... Koheselt võtsin kasutusele need meetmed... Jalutama minnes kõnnib ta nüüdsest mu kõrval. Küll unustab ta ära vahepeal, et kõrval peab olema, aga siiski saame hakkama. Mehega koos jalutamas käies kõnnib ta meie keskel ja ei taha mitte kuskile minna. Kui mina või mees üksi käime jalutamas, siis ta ikka kaldub teest kõrvale või siblib kiiremini ees minema, siis seisatan koheselt ja ootas kuni koer kõrvale tagasi tuleb.. siiski vaid kutse peale. uksest välja minek on samuti nii, et meie läheme ees mehega. Koer kõnnib meie järel. Enne õue minekut käsklus istu ja oota.
Järgnev probleem söömisega on kah lahendatud. Sööme me 2 korda päevas ja kindlal kellaajal. Sellega on kõik OK.
Kodus olek üksi... täielik paanika... Asjad mis minu lõhnaga koos - kõik näritud.. isegi arvuti kõlari juhe... nüüd oleme selle saanud kaa enam vähem korda. Natukene veel üritab lollusi teha... Kummaline on see, et kui koputan uksele - ta ei haugu ei niuksu ei reageeri. Kui olen kodus ja uksele keegi koputab - ta läheb segaseks, haugub ja tahab tervitama minna.
Siit siis algabki minu probleem, millele ma ei ole lahendust leidnud.. Kas ma teen midagi totaalselt valesti??
Nimelt.. Kui koju jõuan - ignoreerin teda täielikult, ei tervita, ei vaata otsa, pööran selja... ta ikka hüpleb, toob oma mänguasju.. oleme kõiki reegleid raamatus järginud aga sellega ei saa hakkama. Külalised tulevad ,siis haugub ja hüpleb. Kas on õige, et panen ta kinni külaliste koputuse hetkel ja ootan kuni ta maha rahuneb ja siis lasen välja? Sest siis on ta tegelikult rahulikum.
Teine mure... Öösiti haukumine. Kui kostub heli koridorist ja keegi liigub, siis koer hakkab haukuma ja jookseb ukse juurde - saan aru, et ta püüab karja kaitsta.. siit järeldan, et ta ei ole ikkagi oma juhirollist loobunud... Tekibki küsimus, et mis ma siis valesti teen? Ma ignoreerin ta haukumist.. aga mida siis tegema peaks?
Ja kolmas - viimane... ta siiski laseb tuppa.. imelikul kombel öösiti.. kuigi enne magama minekut teeb ta oma hädad õues ilusti ära. Ja tal ei ole kombeks isegi kuidagi endast märku anda, et tahab õue minna. Ta lihtsalt kaob märkamatult ära ja eeldab, et mina koheselt mõistan tema soovi välja minna. Kaabiks ta ukse taga, niuksuks, mida iganes teeks aga ta läheb ülbelt ukse juurde ja kui keegi ei märka, laseb lihtsalt ukse ette ühe kindla koha peale. Siit ma ise samuti järeldan, et ta ei ole ikkagi oma rollist loobunud aga siis ma ikkagi küsin endalt mis ma siis valesti teen :)
Söögiaeg, söömine on paigas - meie sööme enne, tema peale meid. õue minek on korras, kõrval kõnnib kui käsklus on antud. käsklus siia on kah põhimõtteliselt selge - kui tal just tähelepanu ei haju. magab oma pesas, voodisse ei luba, diivanile ta enam ei saa kui meie seal oleme. Koju tulles ignoreerime teda, ei tee välja ja alles viie minuti möödudes kutsume ta enda juurde ja tervitame.
Ma oleksin Teie individuaalsele hinnangule väga tänulik... Käsitletud neid probleeme on mitmetes foorumites eraldi kuid kui need kõik kokku panna ja proovida leida põhjust on minul kui algajal üsna raske....
Ette tänades
Loore Mädamürk
Vastus:
Tere,
Ma püüan kiirelt faktidele vastata:
1. Koer peaks sööma testimise korral vahetult peale teid, st söögi ettepaneku ja teie söömise vahele peaks jääma maksimum 3 sekundit! Seega signaalina on raske õigesti ja üheselt tõlgendada fakti kui süüakse enne ja siis koer. Kannatlikkust tõstab see küll aga vahel ka tresiifaktorit mis alati ei ole vajalik (ja mõnel juhul kasulik).
2. Lähtuda tuleks põhimõttel, kuidas sina otsustad, kui sa soovid (ehk sul on mugavam), et koer liiguks minu ees või sa annad talle loa vabalt minna siis võib ta ka ees kõndida ja elust mõnu tunda oma otsuse järgi. Ta peab aga jälgima sind ning kuuletuma kui sina seda soovid.
3. Välja küsimine on koolitatav, selles osas oskab Teid iga treener juhendada. Koeral on iseenesest hämmastav oskus puhtust hoida ning peale aastat suudavad nad vajadusl ka päris pikalt häda tagasi hoida (kui peale ei joo ja/või söö). Väiksemate koerte puhul tuleb jälgida söögi ja joogikoguseid ning arvestada, et nende põis ei ole väga suur, seega kannatab ka vähem. Teie mainitud söömine kindlal ajal on siin kindlasti abiks ka väljaskäimiste reguleerimisel. Enda stressi vähendamiseks on võimalus õpetada häda tegemine spetsiaalsele alusele, väljaküsimise alusel väljaminek kui ka häda kontrollimine ruumi piiramise abil.
4. Uksest tulekule reageerimine sõltub paljuski järjestikustest seostest, kui koera jaoks on ignoreerimine jäänud arusaamatuks või seda ei ole ehk päris õigesti korraldatatud (pilk käib ikkagi koeral nt.) siis võib mõne koera jaoks olla see piisav, et end uuesti üles ärritada. Samuti kui hoitakse kindlameelselt 5 minuti reeglit ega jälgita selle rakendamisel koera kehakeelt. Ta peab enne näitama rahunemise märke ning alles siis saama tähelepanu (või ka juba siis, sest mõnel juhul rahuneb koer kiiresti, käitub õigesti rutem kui 5 minuti jooksul kuid ei saa selle peale õiget tagasisidet ning alustab uuesti testimist.
Neid detaile võib olla ühes keskkonnas palju, mis mõjutavad. Eriti kuna loomaga tegelevad ju erinevad inimesed ning ka nende signaalid võivad mõnes osas erineda.
Parimate soovidega,
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Tagasi
