SÕNAKUULELIKKUSE koolitus on koera kasvatuse võti. Koer mõistab seal nõutavaid asju ja õpib hindama kiitust. Koera koolitades tuleb inimesest karjajuht ja koerast inimest arvestav pereliige.
Kasvatus ja koolitus on iseeneseset erinevad asjad. Enne kui koera koolitus algab peab kasvatus olema lõppjärgus või suuremas osas sooritatud.
Kasvatuse all nõutakse koeralt:
- teadma oma söögikaussi ja mitte kerjama lauaääres või võõrastelt toitu;
- korralikkust ja puhtuse pidamist toas;
- vaikust ja rahulikult oma kohal olekut toas kui see on tarvilik;
- peremehe juurde tulekut, kui teda kutsutakse.
Eelpool öeldu kuulub põhikuulekuse juurde. Koolitus täpsemalt on koerale käitumissüsteemide õpetamine või siis mingi teenistusala õpetamine. Kõik koerad peaksid saama mingi osa üldkuulekusest, et neid oleks võimalik valitseda ootamatutes olukordades.
Miks, mida, millal
Koolitus on koostöö, mitte kahevõitlus. Koer ei ole leiutanud koolituse - SINU ülesanne on teha see toredaks ja meeldivaks. Mõlemad teete koostööd, kuid sina juhendad!
Üldkuulekust hakatakse õpetama umbes ühe aasta vanuselt( miksmitte ka varem, kui koer sotsiaalselt küps või ka hiljem, kui ta seda veel pole - kehtib tõde, et kunagi pole hilja alustada!). Õpetatakse iga päev, 30 minutit päevas, mis on soovitav jagada kahte ossa. Käsku ja liikumist korratakse kuni koer teeb, mida talt nõutakse. Koolitus muutub keerulisemaks astmeliselt. Kiitust ja karistust näidatakse selgelt - arusaadavalt.
Õpi tundma oma koera iseloomu
Koerad võivad oma loomupoolest olla väga erinevad (ka ühe tõu raames). Mõned on vilkad, teised jälle rahulikud või laisad. Igat koera koolitades tuleb mõista tema iseloomu üksipulgi. Rahulikku koera püütakse ergutada, vilgast keeldudega vaigistada. Ka koera koolitaja peab omama kuhjaga kannatust, iseloomukindlust, õrnust, leidlikust, taibukust ja ootsustusvõimet. Koolitatud koera oskused ei tulene üksnes instinktist ja vaistust vaid on eelkõige koolituse tulemus. Koera koolitades kasuta ära ta loomupärast käitumist, ehk tööta temaga kaasa, mitte vastu. Koolitajal tuleks ennem mõelda ja seejärel tegutseda, muidu jääb õpetus ebamääraseks. Pürgi sinnapoole, et koer töötaks iseseisvalt.
Koostöö on tähtis
Eriti tähtis on muidugi koolitaja ja koera omavaheline suhe. See põhineb mõlemapoolsetel lootustel ja kiindumustel ning koera iseloomu mõistmisel. Koolituses pürgime selles suunas, et koer sooritaks harjutuse ühe käsklusega. Korduskäskluse puhul peab tingimata nõudma selle täitmist(tõmme rihmast, karistus, kiitus). Koolitus peab olema täpne ja järelandmatu.
Koer õpib astmeti, seetõttu on tähtis, et koolitaja aitaks koeral harjutusi õigesti sooritada, võimaluse korral jagada liikumine üksikutesse osadesse.Jutuga ei saa õpetada koerale midagi uut, vaid koolitus põhineb tervikuna koera kaelal - poovarihma õigel kasutamisel ning suuliselt antud käsklustel ja kiitustel või käsklusel - KORDUSKÄSKLUS+KARISTUS-KIITUS=KOERA KOOLITUS. (Ka shotlase puhul kasutatakse mini poovat ketti, millega koolitakse. Tavalise rihmaga pole treening tõhus).
Koer õpib vaid kogemusest. Mittesoovitav tegevus tehakse ebameeldivaks ja soovitav tegevus meeldivaks.
Autor: Anu Oks
Tagasi
