Ülioluline on see, et sa reaalse ohu korral sinule või sinu pereliikmetele ei hakkaks koera ise treenima vaid kasutaks professionaalse koertetreeneri abi.
Need tehnikad aitavad koeral seostada sind kui positiivset seltsilist kelle juuresolek toidu ajal ei ole probleemiks.
* Toida oma koera käest, söömise ajal võid ise kaussi käes hoides talle sealt käega toitu ulatada või korraldada käest söötmist nii, et kausi jätad enda kõrvale või kükitades jalgevahele (oluline on, et koer ei pääseks ise toidu juurde, nii kui ta tunneb kausi üle kontrolli ilmneb kaitsereaktsioon) ning võtad sealt käega toitu ning ulatad talle.
* Silita oma kutsikat sel ajal kui ta sööb ja räägi samal ajal rahuliku häälega. Koer saab aru, et midagi hullu ei juhtu kui sa söögiajal tema juures oled. Täiskasvanud koer jäta söömise ajal rahule, häirides kasuta ainult teadlikult käitumise parandamiseks sobivaid tehnikaid.
* Kui koer sööma hakkab mine ja istu seljaga tema poole piisavale kaugusele, u 2m on piisav (koer tajub ka sinu ainitist pilku pinget tekitavana- koerad fikseerivad oma pilgu millelegi ainult siis kui nad tahavad midagi kätte saadaˇ rünnates või lihtsalt mängul).
Kutsu koera enda juurde (kui tema toitu keegi ei ohusta ja sina oled ohutus kauguses tema aga sinu juurde liikudes jääb sinu ja kausi vahele, ei kutsu midagi kaitsereaktsiooni esile) ning premeeri ja kiida selle eest ülevoolavalt.
Kasuta paremat maiust kui kausis on käitumise premeerimiseks ja positiivse seose loomiseks. Tee seda iga toidukord ning vähenda väga aeglaselt sinu ja kausivahelist vahemaad. Nii seostab koer sind ja söömist hea asjaga. Ole hästi kannatlik, ära suru enda tahtmist koerale peale vaid näita, et sinu kohalolek ja kuulamine on talle kasulik.
* Anna koerale süüa kahes järjestikuses osas. Poolita ta üks toidukord kaheks, jäta üks enda kätte seniks kuni ta esimese poolega lõpetab. Kui ta sinu poole vaatab kas veel saab, lase tal mingit ülesannet teha ning anna teine pool toidust koos ülevoolava kiitusega.
* Lase koera kaussi paar tema lemmikmaiust iga kord kui ta näeb sind kaisust möödumas. Varsti seostab koer sinu kausile lähenemist positiivsega.
* Kasutada võib ka parema vastu vahetustehnikat (sama mis juhendis “aport”). Ehk paku koerale midagi paremat vahetuseks valvatava asja vastu ning kasuta sinna juurde juhendit “anna” rahulikul, mitte käskival toonil.
Kui koer liigub valvatava asja juurest ära huviga teise asja vastu lähed sina võtad endise valvatud asja enda kätte ning annad koerale uue koos kiitusega asemele. Kui koer on lõpetanud vahetusasjaga tegelemise või selle söömise, anna talle tagasi enne äravõetud valveobjekt.
See tehnika loob koerale positiivse seose millegi äravõtmisega sest midagi positiivsemat saab asemele ning ta muudab oma mõtlemist tänu sellele (ta ei jää millestki ilma= kaitseinstinkt väheneb).
* Enda kindlustunde suurendamiseks võib kasutada ka pearihma kasutades seda urina peale korrigeerijana. Koer loob “negatiivsest karistusest” tulnud seose kaitsereaktsiooni ning korrigeerimise vahele.
* Õpeta kutsikale või väiksemale koerale, kel on toit ees või osaliselt ka suus, et kui sina paned kindla liigutusega käe vabale osale toidust peale st võtad toidu enda valdusesse. See näitab talle, et see on nüüd sinu ja seda ilma tirimise ja narrimiseta.
Väldi silmade ja olekuga üleskutse esitamist. Koer peab toidujuurest ise taganema või pea eemale võtma ning ründamise lõpetama siis oled sa kinnitanud õige käitumisega juhi tahtmist.
Ära kasuta seda tehnikat koeraga kes on ohtlikult agressiivne ja kontrollimatu või kelle käitumist sa kardad.
Kohe kui koer näitab sinu kui juhi vastu agressiooni kas toitu või mänguasja kaitstes (urina, hammaste näitamise, näpsamisega, pea all toidukohale kummardununa silmadega pingsalt ümbruses liikuvat jälgides), tuleb teda koheselt korrigeerida. Selleks on hea kui enne sellise olukorra tekitamist ning harjumuse muutmist on koer kontrollitav ehk rihmas.
Oluline on, et juht ei lase urinast ja ründest end heidutada kui on urin siis ei agiteeri seda edasi toidu või mänguasja äravõtmiseürituse jätkamisega vaid korrigeerib koheselt rihmast korraks eemale viimisega koera käitumist. Korrigeerimise juurde ei käi ühtegi häält ega muid segaseid signaale.
Agressiivset koera õpeta alati koos koolitajaga, mitte kunagi üksi sest tehtud vead võivad halvasti lõppeda. Iga valesti tehtud liigutus koera poolt tuleb koheselt parandada. Kui mingi negatiivse käitumise parandamine on käsile võetud tuleb seda jätkata kuni oled saavutanud soovitava tulemuse kui sa ei jaksa või ei suuda seda teha (kannatust jääb väheks) siis ära üldse alusta selle ettevõtmisega.
Iga treeningkord tuleb lõpetada positiivse tulemi ja soovitud käitumisega seda lõpuks kiitusega kinnistades.
Juht ei tohi olla juhendi andmisel närviline, arglik ega agressiivne. Palju koeraomanikke arvavad, et koerale käske karjudes ning kurja häält tehes on nad koerast üle ning koer allub neile loomulikult.
Tegelikkuses hakkab koer agressioonile vastu agressiooniga on see siis varjatud või kohene, närvilisuse peale läheb hüper aktiivseks ja samuti närviliseks ning kartlikkuse peale endast välja kuna tal tekib kohustus sinu käitumist (mis teda negatiivselt mõjutab) kuidagi kontrollida.
Ebameeldiv olukord toob aga koera jaoks esile kolm traditsioonilist käitumismalli ehk ta kas põgeneb, seisab vastu või tardub. Teiste sõnadega ta kas püüab käsu peale enda asjaga edasi tegeleda, vastu võidelda dominantsust näidates või karmi sunni peale ruttu asjaga ühele poole saada, et ebameeldiva kordumist ära hoida (n. toitu alla kugistada).
Kõik need käitumismallid väljenduvad kas kohe või veidi hiljem kui koer on enda jaoks olukorra omastanud ehk seosed loonud. Kui me jälgime, mis hääle ning kehakeelega me anname koerale juhendit siis on aru saada kas me anname endast kindlameelse ja rahuliku, olukorda kontrolliva pildi või karjuva, agressiivse kontrolli kaotanud pildi.
Ka inimene ei saavuta teise üle paremat kontrolli tema peale karjudes pigem tekitab see segaseid tundeid ning šokki, mille seisus automaatselt käitutakse enda heaolu silmas pidavalt kas siis põgenedes, kiirelt soovitut sooritades, et ebameeldiv asi lõpeks või vastu rünnates kuni üks taganeb.
Halvemal juhul kui hoiatustest (ehk hoiatavast hääletoonist) ei piisa, kumbki mõistab, et teine pool ei saa hoiatusest soovitul moel aru on kaklus möödapääsmatu(koer vastab agressioonile endapoolse agressiooni tõstmisega ja ründab). Sellises olukorras ei kontrolli kumbki situatsiooni, situatsiooni saab kontrollida ainult rahulikult mõtlev mõistus.
Tagasi
