TŐU AJALUGUAjalooliselt on esimesi märke urukoerte kasutamisest juba XIII sajandist Marco Polo kirjutas reisipäevikus, et Hiina imperaator Gran Khan pidas lisaks viiele tuhandele hagijale ka mőningaid urukoeri.
Foksterjeri ajalugu algab, samalaadselt kőigile terjeritele, XVI sajandi Inglismaalt. Kuni XIX sajandini kutsuti sőnaga "terrier" (lad.keelest terrarius - maalähedane)kőiki koeri, kes oma kiiruse, kasvu, jőu ja vapruse poolest vőisid ratsahobustel peetava jahi käigus vőidelda urus ulukitega. Värvus, karvapikkus vői jalakőrgus polnud sel ajal olulised.
1803 aastal kirjeldas Sporting Dictionary üldist terjeri välimust : karvkate lühike vői karm, värvused valge-pruun-must, valge-pruun, valge-must, ainult valge. Tänapäevaste standardite järgi meenutab see kirjeldus foksterjerit.
1862-1865 oli väga oluline periood foksterjeri tőu arengus. Toimus üleminek 300 aastat kasutusel olnud tööterjerist uue, rohkem elegantse joonega näituse foksterjerile.
1862 aastal osalesid foksterjerid esimest korda näitusel iseseisva tőuna, veel küll karmikarvalised ja lühikarvalised segamini. Tol ajal moodustasid nad ühe tőu ja neid ka paaritati omavahel - ühes pesakonnas sündis nii karmikarvalisi kui ka lühikarvalisi kutsikaid.
1873 aasta Birminghami näitusest alates vaadeldakse karmikarvalisi ja lühikarvalisi foksterjereid eraldi tőugudena.
1876 aastal loodi Inglismaal esimene Fox Terrier Club ja selle klubi poolt koostati ka esimene karmikarvalise foksterjeri tőustandard. Kuna klubi liikmeteks ja standardi koostajateks olid jahihobuste omanikud-kasvatajad, siis on esimeses tőustandardis kasutusel peamiselt hobusekasvatusest vőetud terminid. Viited sellele on säilinud ka tänapäevases standardis.
1894 aastast alustati karmikarvaliste foksterjerite trimmimist.
TŐU ISELOOMUSTUS
Karmikarvaline foksterjer on tugeva tervisega, vähenőudlik ja vastupidav, vőib elada nii őue- kui toakoerana. Tal ei esine pärilikke haigusi ega muid moondusi. Koer on pika elueaga, tavaliselt 13-15 aastat ja pika aktiivsuseaga, ka 6-7 aastaselt őpib rőőmuga uusi trikke ja mänguhimuline on ta kőrge vanaduseni.
Tänapäeval kasutatakse neid jahikoertena nii uru- kui ka suuremate ulukite jahil. Üks väheseid siiani praktilises töös kasutatavaid ulukitega silm-silma vastu vőitlevaid jahikoera tőuge, kes samal ajal on peresőbralikud kodukoerad .Nad ei ole agressiivsed inimesele, kuid suhetes vőőraste loomadega, eriti suurematega, vőib esineda probleeme, isegi kaklusi.
Foksterjeri suur vaprus ei ole tihtipeale proportsioonis tema väikese kasvuga. Loomult on foksterjer rőőmsameelne ja elavaloomuline. Hea "kambajőmm" matkal, sportimisel, jahiretkel ning diivanil televiisorit vaadates. Väga kontaktne koer, sobib suurepäraselt tegelemiseks junior händleri vőistlustel, agilitis, dressuuris, trikkide őpetamises - tal on väga hea tasakaalutunnetus.
Paraja suurusega, kaalub umbes 8kg, vajadusel jaksab vabalt sülle vőtta, aga tema hambad on hirmuks igale sissetungijale. Hea kodu kaitsja. Mugav pidada korteris, ei aja karva, puudub nn iseloomulik koeralőhn. Soovitatakse allergikutele! Väga dekoratiivse välimusega, kolmevärvilised.
Kutsikad sünnivad valge-musta kirjutena ja esimese poolaasta jooksul vőtavad osad mustad laigud pruuni tooni, valge taust domineerib ja ei muutu. Karv on karm, traatjas, see kaitseb hästi määrdumise ja vettimise eest. Karvahoolduseks on kitkumine-trimming.
Soengut modelleeritakse vastavalt tőujoonisele: seljal ja külgedel trimmitakse karv lühikeseks, jäetakse habe ja vuntsid ning pikem karv jalgadele, moodustamaks nn sambaid. Karmikarvalisi koeri tuleb ilmtingimata kitkuda, sest nad ise ei "aja karva" ja karva kasvades tuleb see välja kitkuda. Karva lőigates jäävad karva juured naha sisse ja sellest vőivad tekkida paljud allergia ja pőletiku probleemid.
Foksterjer sobib optimistlike, aktiivsete ja tegutsemishimuliste inimeste sőbraks. Tegemist on koeratőuga, kes pigem kaaslane kui mänguasi.
TŐU STANDARDI LÜHIKOKKUVŐTE
Karmikarvaline foksterjer on aktiivne ja erk, sőbralik, seltsiv, kartmatu. Tugeva luustikuga ja jőuline vaatamata oma väikestele mőőtmetele. Täiuslik, balanseeritud ruudukujuline kehaehitus. Seistes meenutab lühiseljalist, jahil kasutatavat ratsahobust. Pea on lameda ülajoonega, lauba laius kahaneb tasapisi silmade suunas. Ninapeegel must, lőualuu tugev, täieliku käärhambumusega. Silmad tumedad, täis tuld ja tőrva, mőődukalt väikesed. Kőrvad väikesed, V kujulised, murdega ettepoole, pősesarna suunas. Selg lühike, tasane, tugev. Saba kőrge asetusega, püstine. Karv tihe, traatja struktuuriga 2-4 cm . Värvustest lubatud domineerival valgel foonil mustad ja punakaspruunid laigud vői ainult kas mustad vői punakaspruunid laigud. Turjakőrgus isastel kuni 39 cm, emastel vähem. Kaal isastel kuni 8,25 kg, emastel vähem.
Tekst: Eesti Foxterrieri Klubi
Tänapäeval kasutatakse neid jahikoertena nii uru- kui ka suuremate ulukite jahil. Üks väheseid siiani praktilises töös kasutatavaid ulukitega silm-silma vastu vőitlevaid jahikoera tőuge, kes samal ajal on peresőbralikud kodukoerad .Nad ei ole agressiivsed inimesele, kuid suhetes vőőraste loomadega, eriti suurematega, vőib esineda probleeme, isegi kaklusi.
Foksterjeri suur vaprus ei ole tihtipeale proportsioonis tema väikese kasvuga. Loomult on foksterjer rőőmsameelne ja elavaloomuline. Hea "kambajőmm" matkal, sportimisel, jahiretkel ning diivanil televiisorit vaadates. Väga kontaktne koer, sobib suurepäraselt tegelemiseks junior händleri vőistlustel, agilitis, dressuuris, trikkide őpetamises - tal on väga hea tasakaalutunnetus.
Paraja suurusega, kaalub umbes 8kg, vajadusel jaksab vabalt sülle vőtta, aga tema hambad on hirmuks igale sissetungijale. Hea kodu kaitsja. Mugav pidada korteris, ei aja karva, puudub nn iseloomulik koeralőhn. Soovitatakse allergikutele! Väga dekoratiivse välimusega, kolmevärvilised.
Kutsikad sünnivad valge-musta kirjutena ja esimese poolaasta jooksul vőtavad osad mustad laigud pruuni tooni, valge taust domineerib ja ei muutu. Karv on karm, traatjas, see kaitseb hästi määrdumise ja vettimise eest. Karvahoolduseks on kitkumine-trimming.
Soengut modelleeritakse vastavalt tőujoonisele: seljal ja külgedel trimmitakse karv lühikeseks, jäetakse habe ja vuntsid ning pikem karv jalgadele, moodustamaks nn sambaid. Karmikarvalisi koeri tuleb ilmtingimata kitkuda, sest nad ise ei "aja karva" ja karva kasvades tuleb see välja kitkuda. Karva lőigates jäävad karva juured naha sisse ja sellest vőivad tekkida paljud allergia ja pőletiku probleemid.
Foksterjer sobib optimistlike, aktiivsete ja tegutsemishimuliste inimeste sőbraks. Tegemist on koeratőuga, kes pigem kaaslane kui mänguasi.
TŐU STANDARDI LÜHIKOKKUVŐTE
Karmikarvaline foksterjer on aktiivne ja erk, sőbralik, seltsiv, kartmatu. Tugeva luustikuga ja jőuline vaatamata oma väikestele mőőtmetele. Täiuslik, balanseeritud ruudukujuline kehaehitus. Seistes meenutab lühiseljalist, jahil kasutatavat ratsahobust. Pea on lameda ülajoonega, lauba laius kahaneb tasapisi silmade suunas. Ninapeegel must, lőualuu tugev, täieliku käärhambumusega. Silmad tumedad, täis tuld ja tőrva, mőődukalt väikesed. Kőrvad väikesed, V kujulised, murdega ettepoole, pősesarna suunas. Selg lühike, tasane, tugev. Saba kőrge asetusega, püstine. Karv tihe, traatja struktuuriga 2-4 cm . Värvustest lubatud domineerival valgel foonil mustad ja punakaspruunid laigud vői ainult kas mustad vői punakaspruunid laigud. Turjakőrgus isastel kuni 39 cm, emastel vähem. Kaal isastel kuni 8,25 kg, emastel vähem.
Tekst: Eesti Foxterrieri Klubi
Märksõnad:
Tagasi
