Küsimus:
Tervist
Kodus on mul 4aastane emane dobermann ning tekkinud on paar probleemi, mida ma ise ei suuda lahendada ning loodan, et keegi teine oskaks õpetada, kuidas oleks õige käituda. Läbinud oleme kutsikakooli, kuulekuskoolituse algkursuse, tegelenud pisut agilityga ja käinud paar korda varruka-trennis.
Esiteks, kui me oleme õues ja ma (või keegi teine) hakkan jooksma, siis koer hakkab haukuma ja näksama. Mind ta joostes otseselt näksanud ei ole, paneb lihtsalt "hambad vastu", aga teisi isikuid on ka õrnalt näksanud (märki nahale ei ole jätnud, aga see ei tähenda, tegemist on ikkagi hammustamisega). Sellisele käitumisele ma ei oska kuidagi reageerida. Tavaliselt lõpetan lihtsalt koeraga tegelemise ära ja lähen tuppa.
Teine probleem on selles, et koer on ebakindel laste seltskonnas. Juba kutsikana, kui ta last nägi, pissis automaatselt. Praegu, kui mu õde oma lapsega külas käib ei julgegi neid kokku lasta, koer muutub kohutavalt araks ja proovib lapsest suure kaarega mööduda. Laps on talle paar korda pai teinud ja sellele ta ei reageerinud muud moodi, kui proovis samamoodi ruttu ära minna. Mida peaks tegema, kuidas saaks teha nii, et koer ei kardaks lapsi, ilma, et lapse tervist ohtu ei seaks?
Siis jalutades koer tirib rihmast. Olen proovinud kõik endale teadaolevaid mooduseid. Suuna muutmine ei aita, peatumine ei aita. Koonurihm aitab, aga ainult siis, kui ta seda kannab ning viimasel ajal, on ta õppinud selle endal üle pea tõmbama ja kohe, kui läheme ilma selleta jalutama, tirib taas kohutavalt.
Ning veel häirib, et vahel, kui meil on aiavärav lahti ning ületee asuva naabrikoer on õues, siis ta jookseb kohe tänavale temaga võidu haukuma. Neil on mingi eriline vaen. Ühegi teise koeraga nii ei ole. Haukumine haukumiseks, aga kui ma käsin oma koeral sealt ära tulla, siis ta ei tee mind kuulmagi.
Järgmine probleem on selles, et ta ajab taga liikuvaid jalgrattaid.
Ma ei saagi aru, kas koer peab ennast karjajuhiks või mind või hoopis kedagi kolmandat. Näiteks toidukausis laseb ta mul vabalt kättpidi olla, uksest lähen mina enne, kui mina lähen elutuppa, siis läheb ta kohe diivanilt maha, sest mina olen ainus, kes ei luba tal seal olla. Samas, minu sugulast, suurt kasvu meest (kes elab meiega samas hoovis), ta kardab. Onu ei salli eriti koera ja ehmatab teda tihti, kuid kui koer järjekordselt tänavale jookseb ning sugulane talle järele läheb, siis teda on koer kohe kuulanud (ühe korra on see juhtunud).
Nüüd sai küll väga pikk kiri, kuid olen kohutavalt tänulik, kui te vaevute mulle vastama.
Päikest
Vastus:
Tere!
Pikad kirjad annavad tihti väga olulist informatsiooni, mille najal tekkinud probleemide tagapõhja mõista, seetõttu on väga tore, et võtsite ette oma muredest pikemalt kirjutada. Hoiatan, et vastus tuleb ka pikk.
Väga rõõmustav on lugeda, et olete oma koera mõistmisesse nii palju pühendunud ning püüate leida erinevaid võimalusi tema koolitamiseks (ka tõu eripärast tulenevaks). Teisalt on mul kurb, sest aidata saab Koerakuulaja meetod Teid ainult siis kui teistel aladel selleks ajaks pausi teete.
Vundamendi loomine eeldab sellele keskendumist ning katuse ja vundamendi koos ehitamine ei tule hästi ka parima tahtmise korral välja. Arusaamatused teievahelises suhtluses on aga just vundamenti puudutavad. Tehniline kontroll ei taga kahjuks enesekontrollil põhinevat loomulikku karjahierarhiat ning möödarääkimistest tulenevate arusaamatuste tõttu võtab koer endale õiguse teatud olukordades otsustamisõiguse.
Suuresti on nimetatud probleemid lihtsast käitumisjadast tulenevad (mõni väike möödarääkimine annab koerale juba aluse omade järelduste tegemiseks, seetõttu on ka hea tehnilise kontrolli puhul tihti väike auk vundamendis see, mis terve ülesehitatud suhte loksuma paneb).
1. Koer ehitab oma käitumise üles mitmele mõjutajale , mis samas kõik otsused ehk reaktsioonid mõjutajatele baseeruvad ellujäämisinstinktil. Ellujäämiseks on hädavajalik karja olemasolu, kas seda karja juhitakse ise või ollakse juhitav, kujuneb välja ümbritsevatelt saadud signaalidest ning neile järgnenud õigest käitumisjadast. Seda nimetatakse enesekontrolli läbi kontrolli saavutamiseks, kuna koer otsustab omakasu põhjal ise, meie anname talle otsustamiseks õiged alused.
2. Hea suhte loomise aluseks on kontakt, kontakti eelistus (järjekord) aga tuleneb karja tähtsusjärjekorrast. Tollel kellele allutakse lastakse läbi kontakti end juhtida ning keda juhitakse, allutatakse läbi kontakti nt. koer muutub kurdiks kui omanik tema tähelepanu olulisel otsustushetkel nõuab (koer on eelnevast käitumisest järeldanud oma juhirolli ning otsustamisõiguse endale võtnud). Seda otsustusõigust kõigutab ainult suhte õigetele alustele uus ülesehitamine, mis erinevate loomade puhul toimib erineva psühholoogilise "jõupingutusega". Füüsiline kontroll ja tehniline mõjutus siin kahjuks ei aita.
Näide inimmaailmast: kui suur ja tugev "loll Ivan" meid sunnib midagi vastuvõetamatut tegema, võtame me hoolimata vastase tugevusest ja järjepidevast soovist meid allutada, endale otsustusvõime ning leiame erinevaid teid sellest olukorrast väljumiseks [tema ei otsusta, otsustame meie]. Kui otsustusvõimetu ja ebaloogiliselt tööd juhtiv juht käsib meil teha midagi, teeme me endi poolt seda enda otsustusvõime järgi (kui tulemis on meie jaoks omakasu) või keeldume tegemast.
Miks vundamenti ei saa koos katusega ehitada: Kui me nüüd võtame kokku kõik need erinevad, eraldi väga toredad alad, millega te tegelenud olete, siis igast ühest neist on koer saanud erinevaid signaale (tänu koolitajate erinevatele lähenemistele ja nõudmistele). Kui erinevad signaalid käivad aga ühe ja sama asja kohta siis üks-teist välistades otsustab koer ise (sündroom: ema lubab, isa keelab = teen nagu ise tahan).
Nt. Vundamenti luues ei saa me Koerakuulaja meetodi kohaselt koera kuulekusega allutada sel hetkel kui me peaks teda tummalt korrigeerima või ignoreerima. Üks välistab teist.
Jooksva inimese näksamine: Tugeva kaitse ja karjainstinktiga loomad, keda on pandud läbi signaalide teadmatult end juhtima, on enda peale võtnud ka kohustuse korralekutsumiseks kui olukord tundub kontrolli alt väljuvat (kohustuskoorem läheb üle piiri). Kujutame ette (olukorda nägemata ei ole muud võimalust), et Teie koer tunneb endal olevat kohustust olukorda kontrollida, ta peab kaitsema karja, hoidma seda koos, juhtima karja liikumist ning hoidma võõrad kontrolli all. Koerad, nagu hundidki, korrigeerivad teise liikumist tagant näksates, sundides nii teist muutma oma otsust edasiliikumiseks (otsust, kas kiirendada oma liikumist põgenemaks vastase territooriumilt, et pääseda hammaste ja otsese üleskutse/kakluse eest või jääda seisma, et suhelda juhiga edasise käitumise lubatuse teemadel).
Juhtkoer võtab reeglina kontakti kõigepealt haukudes ning läheb siis alles üle näksamisele (juhipoolsele kontaktialgatusele ja suunamisele ei reageeritud soovikohaselt seega järgneb füüsiline suunamine). Koer ei saa (ega oska) kahjuks kasutada suunamiseks käppi, hoida meid nööriotsas või seletada meile pikalt, miks me peaks tema otsuse järgi käituma ja kuidas see meile kasulik on, samuti ei tea ta loomulikult seda, et inimese nahk on õrnem ning kaitsevad riided ei võrdu karvadega. Kui inimese hammustamisega on loodud eelnevalt õige, negatiivne seos, kasutatakse hambaid ähvarduseks või õrnalt korrale kutsumiseks, vastasel juhul võivad korralekutsumised julmaks muutuda (eriti laste puhul).
Ebakindlus laste seltskonnas: Lapsed on koera jaoks ettearvamatud, elavad, kõva hääle ja ebaloogiliste otsustega olevused. Tihti on lapsed ka koera jaoks kiuslikud, nad tungivad tema, kui juhi juurde selleks luba küsimata ja käituvad kõige ebaloomulikumal viisil, tihti loomale ebamugavustunnet tekitades või isegi haiget tehes (nt. paid on sikutused, mäng on mänguasjaga löömine mööda pead, liikumine ei ole kindel ja aeglane vaid otsustavalt kiire ja etteaimamatu). Kõik sellised väikesed seosed lastega ei tekita koeras nende vastu mingit usaldust. Vahel on aga koera jaos hoopis segadusse ajav laste enesekindlus ja nõudlikkus (see sama millega koera juurde liigutakse või lihtsalt nuusutama tulnud koera peale ehmunult väikelapse kisa tehakse).
Ebakindlusele mõjub kaasa ka lapse kõrval käituva isiku tegevus, eriti kui too isik peaks olema koera alluv, hästi treenitud isik kellele kuuletutakse vaid reflekside najal ja muul ajal nõutakse oma või käitutakse oma otsustusvõime järgi. Too isik on ühtäkki murelik, pidevalt last jälgiv ja tormav kohe kui laps kuidagi vääratab, tema hääl on kuri ja/või ärritunud kui koer lapsele "valesti" lähenenud või sabaga vehkinud on - koera jaoks on tema kallis alluv tegelev millegi ülemõistuse käivaga, ta on endast väljas ja olukord on oma kaootilisuses väljunud igasuguse kontrolli alt. Soov põgeneda selle tegelase eest, kes lapse jaoks nii palju paanikat on tekitanud, on loomulik.
Rihma tirimine: Sellest on olnud meil siin pikemalt erinevates teemades juttu olnud. Lühidalt: koer teeb sihikindlalt oma tööd ja ükski valu ega ebamugavus ei suuda teda võetud tööülesannete täitmiselt kõrvale pöörduma. See on tema jaoks elutähtis, instinkti järgne käitumine. Ta on juht, kes peab karja suuna valima ning jõudma rihmas alati esimesena olukorda kontrollima. Ta täidab oma kohuseid kindla veendumusega ning saab iga päev sellele veendumusele Teie käitumisest kusagilt kinnitust. Kontrolli kuidas tahad, tööülesanne jääb tal seni samaks kuni temalt ei ole seda, temale arusaadaval ja kahtlusi mittelubaval viisil, ära võetud.
Naabrikoera peale haukumine ja rataste tagaajamine: Taaskord reaktsiooniahelast tekkinud probleemkäitumine. Ärritus antud objektide vastu on kinnistunud ja kasvanud iga sobiva kinnituskorra (kogemuse) järel. Koolitatakse ära juhistaatuse kinnistamisel baseeruva reaktsiooniahela kasuosa muutmise ja õigete seoste loomisega.
Käsi toidukausis: Kui koeral ei ole tekitatud toiduga seoses mingeid kartusi ega üleskutseid, see on vabalt saadaval ja alati soovikorral olemas, selleks on tal kasutada Teie kui alluva abi ehk toiduga seoses ei ole negatiivseid, ellujäämisinstinkti puudutavaid kogemusi lubab ta, omal valikul, inimesi toidu juurde endaga koos. Erinevad canis alfad lubavad olenevalt olukorra taustast endaga kõrvuti sööma ka alamaid karja liikmeid. Eriti aga neid, kes on juhile kasulikud.
Diivanilt lahkumine ja uksest Teie järel sisenemine on kujundatud refleksid, olukorrad, kus koera mõttevõime on teisel kohal (nende toimimiseks kasutatakse seljaaju, mitte peaaju).
Kolmanda isiku autoritaarsuse osa: Kõrvalseisval enesekindlal isikul on oluliselt lihtsam koera endale kuuletuma panna. Hoolimata kartusest ja negatiivsest suhtest edastab nimetatud mees koerale usaldusväärseid juhisignaale (siin on suur tänu just vähesele kokkupuutele ja seega valede signaalide minimaliseerimisele) hoolimata sellest, et tegu ei ole kõige õiglasema juhimalliga on tegemist siiski juhiga.
Koer kuuletub automaatselt kindlale juhile, sest ellujäämise instinkti järgi sõltub tema elu sellest (tekib eelpool mainitud enesekontroll). Inimesega toimub tänu samadele baasinstinktidele sama, kriisiolukorras järgneme vaieldamatult vaid sellele juhile, kelle kätesse võime eelnevalt saadud signaalide alusel oma elu usaldada (jookseme või pea ees läbi tule.. muidugi märg rätik ümber).
Kõik nimetatud algprobleemid viitavad mõrale ehitatud vundamendis. Lahendus on paraku kõigi nimetatud probleemide puhul seetõttu esiteks nullist alustamine ja vundamendi kindlaks muutmine: juhistaatuse kinnistamine läbi õigete signaalide ning tekkinud probleemse käitumise kontroll läbi õige käitumisjada (mis loob uued seosed).
Vundamenti on alati raskem parandada kui ta algul uuena luua, seetõttu näeme ka ülalmainitult kuidas koolitajad suudavad kiirelt koera üle kontrolli võtta kui see omanikul sugugi ei õnnestu (koolitajal puuduvad eelnevad vigased signaalid, millede põhjal koer on oma otsused teinud). Koerakuulaja aitab need signaalid omanikul õigesti edastada, neid mõista ning koeraga suhelda temale arusaadaval viisil. Meie ise koertega trikke ei tee ja võlukeppi ei viibuta, koeraga suhte taastamine on omaniku kätes.
Aluste loomiseks on kindlasti kasu koerakuulaja konsultatsioonist, kus juhendatakse kuidas oma koera käitumist õigesti tõlgendada ning temale arusaadavas keeles teada anda oma positsioonist ning õigest käitumisjadast.
Kärt Pingas
Koerakuulaja
Märksõnad:
Tagasi
